III Hooaeg

Nottingham Forest

2009/2010 hooaeg

Kolmas hooaeg algamas Nottinghami lootsina ning olen suutnud klubi 2 hooajaga League 1'st Inglismaa Premiership'i tüürida. See hooaeg tahtis board, et ma prooviksin, justament- prooviksin, relegatsioonist hoiduda, minu idee oli aga tabeli keskossa jõudmine. Ütlesin boardile, et ma hoidun relegatsioonist ning board andis mulle 17,5 miljonit naelsterlingit uute nägude värbamiseks. Oli aeg turule minna!

Esiteks proovisin oma 17 ja poolt milli hoida ning vaatasin, kelle saan tasuta värvata: Nuri Sahin, Steve Harper, Philip Bardsley ja Liam Miller tulid siis minu tiimi peale oma eelmise lepingu lõppemist. Parem kaitsja kohta täiendasin Reading'ust John Hallsiga, tema tuli minu meeskonda 625 000 £ eest. Keskkaitsesse ostsin Miral Samardzici, 2,5 M läks tema maksma. Martin Petrov tuli mulle Man. City'st 1,3 miljoniga. Klubi rekordi tegin Remy Riou ostuga - 6,5 miljonit naela maksin tema eest. Mehhiko klubist soetasin omale Christian Sanchezi 1 000 000ga ja Argentinast Maximiliano Oliva 1,7 milliga - kuna ei suutnud neile tööluba saada, siis saatsin mõlemad Rumeeniasse kodakondsust saama, 4 aasta pärast saavad nad minu eest mängida. Ainuke lõunaameeriklane, kellele tööloa sain, oli Carlos Lampe, tema tuli ühest Boliivia klubist 525 000 £ eest. Man. Utd'st ostsin Lee Martini 2,9 M £. Tasuta sain ka Portugali noortekoondise kapteni Diogo Amado. Talvel sõlmisin lepingu Pontus Wernbloomiga, tema leping eelmise klubiga oli läbi saanud. Niisiis tuli 2009/10 minu meeskonda 14 uut nägu, tõsi, mõni on siin ka varem olnud laenulepingu alusel.

Esimene mäng oli Everton'i vastu kodus. Mäng oli vägagi võrdne ning võimalusi oli mõlemal meeskonnal. Asusin seda mängu juhtima, kui Steven Hammel penalti sisse lõi. 33. minutil nad viigistasid, kui Andy Johnson palli väravavahist mööda lükkas. Sarnane olukord oli kümmekond minutit ennem ka olnud, kus vastaste kollkipper palli Johnsonile jooksu peale lööb ja viimane minu väravavahiga 1-1le pääseb, ainult, et eelmine kord suutis Steve Harper mind hädast säästa ning tõrjus löögi. Poolajale minnes oli seis siis 1-1. Teine poolaeg algas nagu esimenegi, ühe värava alt teise alla, võimalusi oli mõlemal. 71. minutil mängiti Saag väravavahiga vastamisi, kuid ta ei suutnud ära lüüa. 72. minutil ta oma vea heastas. Hea kokkumäng Lee Martiniga keskväljal andis võimaluse viimasel värava peale joosta ning löögi sooritada, väravavaht tõrjus palli keskele, kust Saag nahkkera tühja lükkas. 2-1 juhtisin. Ja 2-1 seis jäigi. Mänguga oli näha, et uus taktika, mille enne mängu leiutasin, töötas.

Hooaeg lõppes siis nii, nagu ma seda olin kavatsenud - jäin 11., 12. kohta edestasin 2 punktiga. Saldoks jäi 13 võitu, 9 viiki ja 16 kaotust. Nende 13 võidu hulka kuulusid võidud ManU üle (1-0), Chelsea üle (3-2), Arsenal'i üle (1-0) ja 5-3 võit Liverpool'i üle, kõik võitsin kodus mängides. Väravatevahe jäi tänavu -11 peale: 46 lõin ise ja 57 lasin. Suurt rolli mängisid tiimis mõlemad minu väravavahid: Harper ja Riou; Miral Samardzic, Nuri Sahin, Lee Martin ning minu 2 ründajat: Kaimar Saag ja Martin Petrov. Klubi suurim skoorija oli Petrov 17 väravaga, assiste sai kirja ainukesena 10 Lee Martin. Petrov valiti Runner Up'iks parima Signing of the Season'i valmistel.

Uus hooaeg ootab ees...