II Hooaeg

Nottingham Forest

2008/2009 Hooaeg

Uuele hooajale minnes lootsin klubilt väikest rahasüsti, aga kuna liiga võidu eest sai kõigest vähesed sandikopikad, siis ei olnud mul lootustki mingisugust suurt Transfer Budget'it saada. Sihiks seadsin omale Coca-Cola Championship'is esikümnesse jõuda ning järgmisel hooajal Premier'isse tõusta. Board soovis siiski 2 aasta lõppedes ainult head kohta CC's.

Et Coca-Cola's midagi teha oma tiimiga, siis selleks otsustasin seda uute mängijate näol täiendada. Suvel sai ostetud 250k £ eest Aleksandr Dmitrijevi Levadiast ning Birkir Bjarnasoni Hammarby'st 300 000 £ eest. Lepingu lõppedes sain omale tasuta Ibrahim Talli Hearts'ist ning Lee Milleri Aberdeen'ist. Laenasin omale taas üheks hooajaks Bardsley ning Turnbulli, samuti ka Lee Martini ManU'st. Suvel lahkus minu tiimist kari noori ning vanu, 12 tuhandega müüsin Tarvise Colchester'isse ning Alan Poweri 18 tuhande eest Lincoln'i. Talvel liitus minu klubiga veel Daniel de Ridder Birmingham'ist (85k £), Alfonso De Lucia 300 000 £ eest Praha Sparta'st ja Steven Hammeli vahetasin ma Julian Bennetti vastu, viimane siirdus Preston'isse. Talvel teenisin 1 000 000 Kelvin Wilsoni müügiga Birmingham'i. Märtsi kuus laenasin Chelsea'st Michael Woodsi kaheks kuuks. Sellega said minu ostud tehtud.

Esimene mäng Coca-Colas lõppes 0-0 viigiga Ipswichi vastu võõrsil. Mäng oli suhteliselt võrdne ning igavavõitu. Läksin peale oma vana taktikaga ning nagu näha, see ei toonud edu. Parim võimalus mängus skoor avada oli vastaste ründajal Haynesil, kuid tema üritused nurjas minu klubi kollkipper Turnbull. Selle mänguga oli näha, et taktikat peab muutma, kui tahan liigas midgai saavutada.

League Cup'is jõudsin kõigest teise ringi, kus minu teekonna lõpetas Wolverhampton Wanderers - kaotasin pärast 1-1 jäänud normaalaega penaltitega 4-5. Esimeses ringis võitsin Chester'it 3-0. FA Cup'is jõudsin 4. ringi, võites kolmandas ringis Northamptoni 2-0 ning kaotades IV voorus Queens Park Rangers'ile 1-2. Minu värava autor oli Kaimar Saag.

Liiga lõppes aga uskumatult hästi, kuigi pinge säilis viimase vooruni. Enne viimast vooru oli minul, Wigan'il ja Watford'il 92 punkti ning olime kolmekesi kohtadel 1-3. Viimases voorus suutsin mina võita Norwich'i 1-0, Wigan võitis 3-2 oma vastast ning Watford viigistas oma opponendiga. Sain liigas tugeva II koha ning otsepääsme Premiership'i. Saldoks jäi 28 võitu, 11 viiki ja 7 kaotust, väravatevahe +40. Kusjuures II koha sain ma just tänu väravatevahele. Wigan'il oli 2 väravat enam löödud. Edus mängisid suurt rolli Ibrahim Tall, Kristen Viikmäe ja Kaimar Saag. Viimane oli juba teist aastat minu klubi suurim väravakütt.

Kolmas hooaeg ootas ees.