X hooaeg

 

West Bromwich Albion

2016/2017 hooaeg

Siirdusin siis PSV'st WBA'sse, sest Prantsusmaalt jällegi lepingut ei saanud. Ei tea, milles see asi on, et ükski prantslane mind ei taha. Igatahes veedan järgmised 2 hooaega siin, mille lõppedes soovib board tugevat kohta liigas. See hooaeg pakub meedia mulle 12. positsiooni. Ise proovin ka umbes samasse auku ning rõhu panen see aasta karikatele, et läbi nende Euroopasse pääseda.

Turul olin suht ebaaktiivne. Enne minu saabumist oli klubi lepingud sõlminud Lukasz Fabianski, Scott Carsoni ja Steve Dykesiga. Mina matsin 7,5 miljonit Mamadou Sakho peale, kes eelnevalt pallis PSG's. Talvel liitus Davis Curiale Werder'ist 3,2 miljoniga ning Villareal'ist Anthony Vanden Borre 4,4 M eest. Tulid ka kaks eestlast, üks Florast ja teine Levadiast. Maha müüsin Victor Diaze 7,5 miljoniga Valenciasse ning mõned noored madalamatesse liigadesse.

Seekordseks mänguks ei valinud ma oma esimest ametlikku mängu vaid 28. detsembri liigapela Man Utd'i vastu kodus. Kasutasin 4-4-2 taktikat, millega mängisin hooaja lõpuni. Esimene ohtlik olukord tekkis 9. minutil, kui vasakult äärelt triblas Nicolae Mitea üle 2 ManU mängijat ning andis tsenderduse värava alla, kus Igor Akinfeev palli pudistas ja minu ründaja selle sisse lõi. 1-0. II värav sündis 5 minutit hiljem, kui nurgalöögi järgses olukorras lõi kena vintpalli esimesse ristnurka James Morrison, tehes seisuks 2-0. 34. minutil suunas Mamadou Sakho nurgalöögist tulnud palli peaga esimesse posti ning seis WBA kasuks 3-0. ManU oli hetkel täiesti võimetu. Moussa Dembele triblas 43. minutil kasti joonel üle 2 ManU mängijat ning lõi tugevalt taha nurka, sisse. 4-0 ja võit oli suht kindlustatud. Poolajale läksin 4 väravalise eduseisuga. Teisel kolmveerandtunnil ärkas unest ka ManU ning lõi ühe värava 50.minutil tagasi, kui Silva poolt taha posti söödetud palli lõi sisse Danny Welbeck. Kohutav tagasisööt Stewartilt ning minu ründaja, Kieran Howarth, tegi 63. minutil seisuks 5-1. 82. minutil sai Silva kirja oma teise assisti, kui tema söödu lõi sisse Nicky Ajose, tehes seisuks 5-2. Kuid see polnud mängu viimane värav. Vahetusest sekkunud Castillo andis supersöödu Lennyle, kes 1-1 olukorras palli kindlalt Akinfeevi seljataha lõi, seda 94. minutil. Lõppseisuks jäi 6-2 ning punased kuradid lahkusid platsilt suure vilekoori saatel.

Hooaeg lõppes nii, nagu oli seda meedia ennustanud, 12. koht liigas. 14 võidu ja 8 viigi kõrvale suutsin koguda 16 kaotust. Väravate vahe -4. Liiga karikas, millele ma suurema rõhu olin pannud, oli minu jaoks üks ebaõnnestunud turniir. Langesin seal juba 4. ringis, jäädes kodus alla League 1 klubile Millwall'ile. Häbi! FA Cupis läks aga tunduvalt paremini. Pääsesin finaali, kus kaotasin 4-2 Manchester United'ile. Kuid sellest finaalikohast piisas, et end järgmiseks hooajaks Euro Cupile kirja panna. Klubi resultatiivseimad mängijad olid Moussa Dembele ja Davis Curiale, kes mõlemad lõid 17 väravat. Enim assiste teenis Lenny, kogudes neid 17. WBA oli Premier League's 1. kohal nurgalöögist löödud väravate arvestuses, neid kogunes suisa 18.

Uuele hooajale lähen vastu vähe kõrgemate sihtidega. Euroopas proovin tugevalt esineda ning Inglismaal soovin 12. kohast etemat positisiooni. Lõpp!

IX hooaeg

PSV Eindhoven

2015/2016 hooaeg

Siiski, siiski, jäin veel üheks hooajaks Hollandisse. Põhjus selles, et Prantsusmaalt ei tahtnud mind ikkagi ükski klubi. Board andis tulevaks hooajaks tühised 1,3 miljonit naela. Seda nii vähe sellepärast, et klubi finantsolukord oli hooaja lõppedes üsnagi kehv. Lubasin boardile heitlust tiitli eest. Meedia pakkus mulle 2. kohta.

Kiikasin turule ning otsisin tasuta mehi oma meeskonda. Olin taas suhteliselt ebaaktiivne turul ning klubisse meelitasin ainult 3 uut nägu: suvel tulid tasuta Slobodan Djordjevic Standard'ist ja Lorenzo Davids AS Nancy-Lorraine'st, talvel liitus taas üks eestlasest tulevikulootus, Mikk Kukk TVMK'st. Maha müüsin 3 000 000 £ eest Jozy Altidore FC Sochaux'i ning kari mõttetuid mehi läks free transferiteks. Sellega olid minu ostud tehtud ning võis hooajaga peale hakata.

Esimene mäng oli Super Cupi finaal igipõlise rivaali, Ajaxi, vastu. "Neutraalsel" Amsterdam ArenA'l alustas aktiivsemalt Ajax. Juba 2. minutil avati skoor, kui Mads Laudrup keerutas üle müüri sisse karistuslöögi. 1-1 jõudis tabloole 26. minuti lõpus, kui Edinho hea söödu lõi väravasse Gabriel Machado. 37. minutil mängiti nurgalöögi järgses olukorras löögile Bruno Formigoni, PSV poolkaitsja, kes palli Leo Schwechleni rikošetist sisse põrutas. See loeti Ajax'i omaväravaks ning olin kohtumist juhtima asunud. Poolajale läksin 2-1 eduseisus. 71. minutil kasutasid Ajax'i mängijad ära minu kaitsjate peata olekut ning Toto Tamuz lõi seisuks 2-2. Söödu sai ta väravavahilt, Vincent Enyeamalt. Normaalaeg lõppes 2-2 seisul ning kohtunik lükkas oma kellal käima lisa pooltunni. 98. minutil lõi Tamuz oma teise, Ajax'i kolmanda värava. Kuueteistkümnelt meetrilt tugev löök esimese posti juurde. Rohkem väravaid selles mängus ei nähtud ning Ajax võitis läbi ussim*nni oma hooaja esimese tiitli.

Hooaeg lõppes mul nii, nagu oli seda meedia ennustanud - liigas 2. koht. Võitjast, Ajax'ist, jäin maha lõpuks 9 punktiga. Nad kindlustasid omale tiitli juba 5 vooru enne liiga lõppu. Karikas jõudsin taas finaali, kus alistasin lisaajal, 107. minutil, paremkaitsja karistuslöögist 1-0 AZ Alkmaar'i. Vähemalt midagigi võitsin. CL'is olin edukam, kui eelmisel aastal. Lõpetasin alagrupis esimesena ning jõudsin esimesse play-off ringi. Vastaseks sain Arsenal'i, kellele võõrsil kaotasin 4-3 ning kodus tegin 1-1 viigi. Sääl minu teekond lõppes. Arsenal jõudis hiljem finaali, kuid kaotas 1-0 Lazio'le. Saldoks jäi siis liigas 21 võitu, 5 viiki ja 8 kaotust. Väravatevahe +36.

Uueks hooajaks jõudis PSV taas Champions League'i, kuid mina neid seal ei juhenda, sest minu leping lõppeb sel suvel ning uue kontrakti olen koguaeg tagasi lükanud. Otsin uut leivaisa...